Miinus on miinus on miinus

Käes on aasta lõpp ja plaanisin uhkelt kokku võtta aasta numbrid, et kuidas siis läinud on – olen enda meelest väga tublilt raha kõrvale pannud. Selle rahaga tegelemisega olen olnud küll veidi laisk, aga pole uuesti välja ka võtnud – seegi hea!

Aga ausalt, kui hakkasin kontosid lahti tegema, et vaadata numbrid üle, siis oli seekord see punane miinus kuidagi eriti valus. Kui veidi aega tagasi olid ka numbrid natukene punased, siis tundus see väike summa – paarkümmend eurot. Praegu kasvukonto seisu vaadates on miinus juba päris suur.

Suur mitte rahalises mõttes, aga suur kuidagi, et kõik on punane. Lugedes uudiseid tuleb vist arvestada, et miinus läheb veel suuremaks. Ehk kui ma oleks ainult kasvukontole raha pannud, siis ma oleks päris õnnetu vist praegu. Või õnnetum kui ma praegu olen. Õnneks Mintos on selle aktsiaturu tulemusega võrreldes lausa suurepärase tulemuse teinud.

Näete, 333 (peaaegu) eurot! Kui kasvukonto maha arvutada, siis olen aasta investeerimise peale 3500 euro pealt teeninud korraliku 250 eurot! Ma ei plaani kiirustada seda raha välja võtma, vaid ikka loodan, et järgmine aasta kasvab paremini, aga see juba peaaegu on piisavalt palju, et maksta ära minu ühe kuu kodulaenu makse!

Küll aga on mul tunne, et sellega, et Mintoses numbrid ei ole punased olen ma ikka natukene hoogsalt sinna raha pannud ja peaks tempot vähemaks võtma. Alguses oli plaan, et kasvukonto ja Mintos on enam-vähem võrdse tempoga ja praegu ei ole nad eriti võrdsed küll. Pean mõtlema, kas suurendada kasvukonto sissemakset või lihtsalt Mintosesse natukene aega raha mitte panna, et veidi rohkem tasakaalu oleks.

Advertisements

Raha kasvab tagurpidi ja teen kodus mõnikord tublilt süüa

Kõik räägivad, et ei ole see elu midagi kogu aeg nii rahulik ja numbrid rohelised ja eks tundub, et see aeg ongi osaliselt kätte jõudnud. Kuigi Mintosesse pole viimasel ajal raha juurde kandnud, siis seis on täitsa tavaline, intresse vaikselt laekub ja väga tihti ma pole asja uurimas käinud.

Siinkohal aga rõõmusõnumid lõppevad, sest kuigi olen usinalt iga nädal 25 eurot lasknud kasvukontole tiksuda, sest panin käima püsikorralduse, siis seis on hetkel selline:

Vahepeal lisasin endale tuju tõstmiseks juurde SPYW fondi, sest mulle tegelikult dividendide idee meeldib, samamoodi nagu intress, mis Mintosest laekub. Aga noh, punane, mis punane. Ma viimastel päevadel ei ole väga tihti vaatamas käinud, sest ei tundu, et väga kuskile suunda liikumas on. Tundub, aga et saan varsti oma esimese investeerimisaasta kokku võtta sellega, et noh, miinuses pole. Ja pole ka seda raha ära kulutanud!

Säästmine toidult

Lubasin uhkelt septembri lõpus välja, et toidu peale enam nii palju raha ei kuluta pärast seda kui numbreid veidi hoolikamalt kokku lõin ja kuigi ma olin peale hakates usin, siis ega ma mingeid mägesid siin ei liigutanud.

Tegelikult võin olla uhke, et veidi sain distsipliini – viimasel ajal oli palju kiireid tegemisi ja olin Woltist ikka üle mõistuse palju toitu tellinud, oktoobrikuus tellisin kokku 2 korda! Rahaliselt on ikka krõbe summa, aga oluliselt parem kui enne.

Keegi kommentaator ütles, et ta on ka enda mõtetes palju usinam kokk kui päriselt kööki astudes ja noh, tuleb välja, et ma olen ka. Kui ma mõnel päeval olen usin ja hakin salatit ja küpsetan liha, siis see usinus kestab umbes.. kaks päeva, võibolla isegi kolm ja siis ma enam _ei viitsi_. Lihtsalt ei viitsi. Olen diivanil nagu surev luik ja vaatan külmkapi suunas, et no ma tean, et seal on süüa küll aga no ei viiiiiitsi. Eks ma olen nii vana, et iseloomujooni enam vist parandada ei saa.

Aga, muudame, mida muuta saab! Kuna ma süüa üleliia palju teha ei viitsi, siis olen üritanud tekitada sellise olukorra, et külmkapis on alati midagi sellist, mida ma süüa tahaks – mõni jogurt või snäkk, mis pole üle mõistuse ebatervislik, aga rahuldab selle tunde, et tahaks midagi head. Tuleb välja, et kui ma olen midagi söönud (magusat), siis ma viitsin palju rohkem pärast seda korralikult süüa teha. Suhkur annab vist energiat?

Kokkuvõttes, oktoobris olid toidukulud umbes 15% väiksemad ja tulemus tegelikult oli väga hea! Nüüd üritan ennast jõulukinkide ostmisel veidi tagasi hoida (mul on komme sõpradele igasuguseid asju osta, mida näen) ja veel detsembrikuus üks kanne Mintosesse teha. Siis jõuaks investeeringud isegi kui turud veel allapoole kukuvad kokku umbes 3500 euroni ja olen oma eesmärki vähemalt 10% sissetulekust säästa isegi tublisti ületanud ja jõudnud umbes 25% klubisse (lugesin, et tuleb uhkelt öelda, mis klubis oled!).

Kust seda säästmisdistsipliini tekitada?

Okei, ma kirjutasin, et investeerimine on suhteliselt igav (ja on ka jätkuvalt) aga ilmselt mingi hasart on tekkinud, et võiks äkki pingutada selle nimel, et investeeritavad summad natukene suuremad oleks. Siin viimased kuud olen saanud ainult kasvukontole raha panna (püsikanne kannab sunniviisiliselt) ja Mintosesse lisamiseks pole jaksu enam olnud.

Ma pole selle olukorraga üleliia rahul nüüd kui pihta on hakatud selle investeerimise asjaga ja siis mõtlen, et okei olen kuidagi usinam. Mitte, et ma ei oleks väga usin (tegelikult ei ole), aga ma ei ole enda meelest ka täiesti mõttetu kulutaja kuna mingid säästud on kogu aeg mul elus olnud. Mis sest, et pisikesed, aga olemas.

Siis aga soovitas üks sõber, kellele ma olen kurtnud, et raha võiks säästa, üht blogi kus kirjutati vist kogumispäeviku grupis olnud toidukuu põhjal kuidas 50 euroga nädalas head süüa teha. Tegemist oli mitmeliikmelise perega, ehk siis mitu suud 200 euroga kuus toidetud. Ha.

Ütleme, et minu pere on väike, 3 inimest, aga igakuised kulutused toidueelarvele on umbes vahemikus kosmiline-astronoomiline. 50 eurost nädalas olen ma nii kaugel kui siga presidendi vastuvõtust.

Okei, uurisin puurisin, mida asjalikku tehti ja tundus, et säästmiseks on kahte asja vaja, esiteks võimekust ennustada ette, mida tahad terve nädala süüa (mul puudub) ja oskust suvalistest toiduainetest teha mingi instagrami vääriline pala valmis (mul samuti puudub).

Lootust ei tasu aga kaotada, eks? Ma ei hakka üldse nalja tegemagi, et ma siin mingi 50 euroga nädalas midagi ära teen, selleks armastan ma vist liiga palju snäkke ja rämpstoitu. Aga tuleb uskuda, et inimene on õppimisvõimeline ja katsetada kuidagi oma harjumusi muuta. Üritan siis leida enda seest mingi sisemise kokandusfanati või menüügenereerija üles ja veidi olukorda parandada. Isegi kui nädalas 10 eurot toidueelarvelt maha nühkida, siis jaguks raha vast ka Mintosesse. Ja ruumi seda 10 eurot säästa on eelarves hetkel küll ja küll.

Investeerimine on üllatavalt… igav?

Ma pole päris kindel, mida ma ootasin kui investeerima hakkasin, aga ma eeldasin et on veidi ka närvikõdi. Noh, numbrid käivad üles-alla, vahepeal rohelised vahepeal punased ja vahepeal teenid ja vahepeal kaotad ja kõike muud põnevat.

Reaalsus tundub olevat, et ma pole viitsinud vahepeal mitu nädalat kuskile kontodele sissegi logida, sest noh… mis seal ikka nii väga toimub? Mõnes mõttes tekitas minus muret, et kas ma ei hooligi siis oma rahast ja selle kasvamisest (aga hoolin küll, kui ära kaoks oleksin kuri) aga tundub, et kuidagi pärast esimest hurraad, et kandsin raha sisse on selline umbes sama põnev nagu siil udus. Äkki peab juba eriti palju pappi olema, et siis on kogu aeg mingi tegevus ja möll ja raha liigub?

Kuna kasvukontole laekub raha automaatselt, siis seda ma ei puutu üldse (mõtlesin, et kui 1K on kasvukontol siis äkki lisan mõne teise fondi juurde, saab 3 klikki teha!) ja Mintosesse kuna vahepeal raha lisasin juurde jälle, siis taaskord midagi üleliia palju seal teha pole, vahepeal tuli ainult natukene intresse allapoole keerata, sest raha enam ei liikunud kuskile ja ükspäev sisse logides oli kuidagi palju seda kontol.

Igav olemine iseenesest ei ole just halb, kui pole üleliia põnev, siis pole ka üleliia stressi. Samas ma kogemata avastasin, et hakkasin lugema mingeid asju, mis ei ole vast mõistlikud näiteks mingeid kauplemispäevikuid ja mis bitcoiniga toimub ja kõik asjad, mille puhul ma ratsionaalselt tean, et minusugune peaks täiesti eemale hoidma aga põnev tundub.

Mul on tunne, et peaksin endale vist mingi uue hobi leidma, et ei tekiks rumalaid mõtteid kuidas rahaga midagi huvitavat teha, et rohkem närvikõdi oleks. Samas kõik hobid on 100% raha kulutamine, seega mõni riskantne asi oleks isegi ok? Ei ole mingeid erilisi ulmesummasid kontol, ja ma üldse ei saa aru kuskohast selline mõtlemineõ tuleb!

Tõestuseks pildid ka, et raha täiesti igavalt jätkuvalt tööd teeb ja mina lihtsalt siin totu olen kellel näpud sügelevad.

Dividendisadu jõudis ka minuni

Teenisin oma esimese dividendi, mis oli täiesti vapustav *trummipõrin* 4,41 eur! Rikun siinkohal ümardamisreegleid ja ümardame 5 euro peale. Kui maast 5 eurot leiaks, siis ma oleks päris õnnelik, nii et ütleks, et täitsa ok! Midagi endale ma selle maast leitud raha eest küll ei ostnud, vaid suunasin kohe edasi kasvama. Muidu see on juba tervelt kaks miinimumpalga töötundi vist!

Muidugi vastukaaluks on vahelduseks jälle punaseid numbreid näha, aga see esimene dividend tekitas mingi sisemise zen’i, et tegelikult ei ole need punased numbrid nii otseselt olulised.

Kuna plaanin kasvukontol raha kasvatada hetkel tähtajatult, siis pole kõikumistel olulist vahet, sest müüma lähiajal niikuinii ei hakka. Vahepeal lugesin teiste kogemusi kasvukontoga ja sain vist aru, et ühel hetkel tuleb müüa ja hakata ostma kuidagi ise, aga see on mingite mägede kaugusel kus igakuist raha kõvasti rohkem on kõrvale panna.

Selleks, et sinna suurte numbriteni veidi kiiremini jõuda suurendasin natukene aga kasvukonto makset. Avastasin, et kuigi ma ei ole väga korralik enda meelest olnud, siis kuidagi märkamatult olen kulusid natukene kokku tõmmanud ja edaspidi suunan kasvukontole iganädalaselt 20 euro asemel 25, ehk kuus tuleb 20 eurot lisaks investeeringuid. Kui avastan, et kuu lõpus raha puudu jääb, siis eks võib alati sammu väiksemaks võtta, aga loodan, et pole muret.

Muidugi siis tekkis mul kohe küsimus, et kas ma peaksin äkki mõne teise fondi ka valima juurde? Või kõik samasse fondi panema? Ei näinud ühtki postitust, kus keegi oleks eriti võrrelnud fonde või seda, et kui palju neid võiks olla. Oma 25 eurot nädalas pole mõtet vist selle maksimumi 6 fondi vahel jagada, aga äkki kui kokku juba 1000 euro kanti raha on investeeritud, siis võiks neid olla näiteks kaks? Peab uurima…

Kust nad kõik selle raha võtavad?

Selleks, et veidi asjalikumalt tegutseda võtsin ühe blogilugeja soovitust kuulda, kes mulle kirjutas, et võiksin lugeda veidi teiste blogisid, et näha kuidas teised enda reegleid paika panevad.

Võtsin siis eilsel vabal õhtul selle plaani ette. Hakkasin Rahajutud lehel blogisid läbi vaatama ja mida rohkem ma lugesin, seda rohkem langesin musta masendusse. Järjest postitused, et kes teenib 3000 eurot ja kes teenib 15000 eurot kuus ja kellel on säästuprotsent 66% ja kellel 88%…

Kokkuvõttes ma ei tundnud, et ma midagi oleks väga õppinud peale selle, et teiste pealt vist maha viksida asju ei tasu, sest no kui keegi teenib 15000 eurot kuus, siis ma vist ei tohiks samu asju teha kui tema.

Olen praegu võtnud aga vaikselt. Iganädalaselt laekub veidi raha kasvukontole, 20 eurot – kokkuvõttes on isegi ilus roheline vaadata. Kuigi see roheline number on 10 eurot, sähket teie oma säästumääradega.

Mintoses on ka kõik ok. Olen ennast veidi tagasi hoidnud raha peale kandmast, et enesekontrolli kasvatada. Sellega seoses on veidi raha kontole tiksunud, kuu lõpus otsustan ära, kuhu selle paigutan. Mintoses on pilt selline:

Kokku siis kahe investeeringu peale pea 2400 eurot. Muidugi oleks tore ka näha, et teeniks rohkem ja oleks ka väga kõrge säästuprotsent, aga tegelikult on tore ka enda kontosid vaadata, kus veel eelmine aasta polnud midagi ja oleks raha niisama ära kulunud. Nüüd on rohkem kui kahe kuupalga jagu siiski kasvamas!

 

Rikkusin enda paika pandud reegleid

… ja siis rohkem kui kuu aega muretsesin ja mõtlesin, et mis ma siis nüüd edasi teen.

Ma põhimõtteliselt lubasin, et hakkan investeerima umbes 10% oma sissetulekust. Et teen seda igakuiselt ja panin paika süsteemi, osa raha Mintosesse ja osa kasvukontole ja kõik justkui toimis.

Kuni selle hetkeni kui lihtsalt läksin ahneks. Vaatasin, et tootlusnumbrid on nii ägedad, et läksin hasarti, olin eriti kokkuhoidlik ja vaatasin et natukene oli kontol vaba raha ka (mis tegelikult oli meelerahufondi osa) ja kandsin pauguga Mintosesse 300 eurot.

Ja siis päev hiljem hakkasin mõtlema, et mida ma siis päriselt tegin? Ise lubasin, ja plaanis oli, et panen rohkem raha kasvukontole, sest see on rahulikum ja tasakaalukam kui Mintos ja siis täiesti ilma ilma pilgutamata kandsin NII palju raha korraga ära. Ilmselt kuna käisin teiste blogisid lugemas kus kõik kiitsid, et oi mis tootlused ja niimoodi selle plaaniga siis läks.

Mul oli nii piinlik, et ma ei julgenud isegi blogisse kirjutada, et millega ma siis hakkama sain, sest kui keegi oleks küsinud, et miks ma seda tegin, siis ega mul päris head põhjust ei olnud. Lihtsalt tahtsin teenida rohkem.

Aga mis siis algsest plaanist sai?

No õnneks ma olin piisavalt nutikas, et ma kasvukontole tegin iganädalase püsikorralduse, ja see tiksub rahulikult edasi ja ma vähemalt ei tulnud selle peale, et püsikorraldust kinni keerata. Enda distsiplineerimiseks aga keelasin endale Mintosesse rohkem raha peale kanda ja võtsin sunniviisiliselt aega mõtlemiseks, et mis ma siis nüüd tegin.

Nii palju siis korralikust investeerimisplaanist, eks? Kasvukonto tiksub hetkel rahulikult, ja Mintos tiksub ka iseenesest rahulikult. Lihtsalt kuu aega oli liiga piinlik et isegi sisse logida kontodele ja vaadata, mis seal toimub. See, et reaalselt läheb hästi ei vabanda seda, et ma enda plaanidest kinni ei pidanud. Praegu läks küll hästi aga järgmine kord kui ei lähe hästi, siis oi kui palju kiruksin, et rahast on kahju.

Ühesõnaga olid ilusad numbrid silme ees, et raha muudkui tuli ja sinna mu plaanist kinni pidamine läkski.